Ius cogens

Ius cogens (ka jus cogens; ld “imperatiivne õigus, peremptoorne norm”) normid on rahvusvahelises õiguses kõige kõrgema õigusjõuga õigusnormid, millel on imperatiivne, absoluutne tähendus ja mis on kohustuslikud kõikidele riikidele.^[1]^[2]

Ius cogens normid sisalduvad peamiselt üldistes rahvusvahelistes tavades, kuid võivad olla kodifitseeritud ka rahvusvahelistesse lepingutesse.^[1] Eeskätt kohustatakse ius cogens normidega riike hoiduma inimsusvastaste süütegude toimepanemisest, kuid riikide vahel ei ole ühest arusaama, millised normid ius cogens alla kuuluvad.^[3] Ius cogens normideks on peetud näiteks:

jõu kasutamise keeldu;
riikide võrdsuse ja enesemääramise õigust;
orjanduse, piraatluse ja genotsiidi keeldu;
kohustust austada inimõigusi.^[1]

↑ ^1,0 ^1,1 ^1,2 Merilin Kiviorg, Kristi Land, Hannes Vallikivi (2010). Rahvusvaheline õigus. Tallinn: Juura. Lk 43-44.{{raamatuviide}}: CS1 hooldus: mitu nime: autorite loend (link)
↑ Merike Ristikivi (2006). "Ladina päritolu juriidilised terminid eesti keeles. Magistritöö" (PDF). Lk 39. Vaadatud 02.11.2020.
↑ Evelin Prunt (2017). "Viimase kodakondsuse äravõtmise lubatavus rahvusvahelise õiguse kontekstis. Magistritöö" (PDF). Lk 44. Vaadatud 02.11.2020.

[:0-1] 1,0 ^1,1 ^1,2 Merilin Kiviorg, Kristi Land, Hannes Vallikivi (2010). Rahvusvaheline õigus. Tallinn: Juura. Lk 43-44.{{raamatuviide}}: CS1 hooldus: mitu nime: autorite loend (link)

[:1-2] Merike Ristikivi (2006). "Ladina päritolu juriidilised terminid eesti keeles. Magistritöö" (PDF). Lk 39. Vaadatud 02.11.2020.

[3] Evelin Prunt (2017). "Viimase kodakondsuse äravõtmise lubatavus rahvusvahelise õiguse kontekstis. Magistritöö" (PDF). Lk 44. Vaadatud 02.11.2020.

[1]

[2]

[3]